Rahvusvahelised partnerlussuhted, rahvusvaheline mõistmine, Euroopa, rahu.
Inimesed kõndisid/liikusid sajandeid tagasi, läbisid Euroopat lõunast põhja, läänest itta, kaubanduse, rahusõnumite, poliitiliste põhjuste, uute territooriumide kontrollimise eesmärgil oma elu jaoks, sõja jaoks... Kõndimine on inimeste jaoks loomulik liikumine. inimesed igavesest ajast kuni tänapäevani. Sajandid möödusid ja tehnika areng kiirendas liikumist – turvalisele ajale või liikumise mugavamaks muutmiseks. Jalutuskäik jäi aga kireks rahva tulekoldesse ega olnud meie elust kuhugi kadunud.
aastal toimunud matkaraja “Baseli ümber” (Rund um Basel) koosolek, millel osalesid ühingud Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Šveitsist, otsustas korraldada konverentsi “pidevate matkaradade” teemal. 1969. Kohal olnud ühenduste esindajad avaldasid oma soovi asutas Euroopa Ramblerite Assotsiatsiooni (ERA). Raichbergi ääres Schwäbisch Albvereini Nägelehausis toimunud koosolek otsustas üksmeelselt sellise ühingu asutada. See juhtus edasi 19 oktoober 1969. Sellest pidi saama ajalooline päev, sest 8 klubi esindajad lõid midagi, mis realiseeriti ja poliitiliselt aktsepteeriti alles aastaid hiljem. ERA esimeseks presidendiks sai dr Georg Fahrbach.
A tee komisjon määrati rahvusvahelise radadevõrgu kavandamiseks ja elluviimiseks elluviimist vajavate ülesannete täitmiseks. Selle komisjoni president ja üks „idee isadest“ oli šveitslane Walter Zeugin.
Pikamaa jalgteed (E-teed) olid uue ühingu „Isa ja Ema“. Nad pidid tooma rahvad ilma piirideta kõndima. See lause sai reaalsuseks kogu Euroopa jaoks koos Berliini müüri langemise ja Ida-Euroopa avanemisega kakskümmend aastat hiljem. Komisjon oli väga hõivatud ja tegi alguseks viie Euroopa pikamaa jalgtee (E-paths) rajamise. Juba 1972. aastal oli Saksamaa ja Šveitsi vahel 29 piiripunkti, kust jalutajad said vabalt mööda minna.
Piirideta ärkamise kontseptsioon võttis võimust ja liikmesorganisatsioonide arv kasvas aasta-aastalt: 1974. aastal oli ERA-l juba 27 liikmesorganisatsiooni 13 riigist.
1976. aastal asutati Walking Commission ja 1978 European Youth Ramblers Association. Kõndimiskomisjon alustas tööd 1977. aastal ja varsti pärast seda ilmus brošüür „Euroopas jalutamine“ avaldati. See pakkus kõndimisvõimalusi erinevates riikides, sealhulgas kontakti kohalike organisatsioonidega. Sel perioodil peeti esimesed piiriülesed kohtumised. Kõndimise põhitõed leiad ka siit. Leia Siin Euroopas jalutamas.
1985. aastal toimus ajalooline sündmus E4 Austria Burgenlandi ja Ungari Vasi provintsi vahel. Jalutajad said viisa otse piiripostist. The avati esimene ühendus lääne ja ida vahel. Kõndijad olid selgelt palju kiiremad kui Euroopa poliitikud.
Novembris 1989 täitusid ERA soovid raudse eesriide langemisega ja „Piirideta kõndimine“ sai võimalikuks ka Ida-Euroopas. ERA jätkas kasvu mitte ainult liikmeskonna, vaid ka E-teede arvu poolest.
Ühinenud Euroopa ja liikmesorganisatsioonidega Euroopa eri nurkadest ERA põhiseadus 1996. aastal tuli muuta. Olulisemad eesmärgid olid:
- keskkonnasäästliku ärkamisliikumise edendamine
- piiriületusteede võrgustiku (E-teede) loomine ja hooldamine Euroopa rahvaste ühtsuse sümbolina
- osaleda Euroopa kultuuripärandi kaitsmises ja arendamises
- looduskaitsealaste juurdepääsuõiguste säilitamine ja loomine ERA liikmesmaades
- vahetada ERA liikmesorganisatsioonides käimise kohta käivat infot
- kõndijate vahelise teabevahetuse edendamine, et tugevdada vastastikust mõistmist Euroopas
Kuid juurdepääsuõigused on paljudes Euroopa riikides alati olnud keeruline teema. Seetõttu avaldas ERA resolutsiooni olulise pealkirja all „Juurdepääsuõigused jalutajatele Euroopas“ 1999. aastal. See sisaldas väidet, et „Iga riigi traditsioone tuleb austada. Vähim tingimus, mida iga maa peab järgima, on teha rohkem privaatseid teid ja teid ligipääsetavaks“. ERA toetas vastutustundliku kõndimise reegleid, sest hea käitumine peaks olema omanike vara kahjustamise ärahoidmisel määrav.
Alates uuest aastatuhandest ilmus ajakiri „Rambling and Transport“, mis kajastas ERA erinevatest tegevustest ja ülesannetest, kuid peamiselt suurest piiriülesest sündmusest. EURORANDO. Selle ürituse idee tekkis Prantsuse Föderatsioonis (Fédération Française de la Randonnée Pédestre), et näidata kogu Euroopas, et kui inimesed otsivad sama eesmärki, ei ole piirid ja rahvuse või religiooni mitmekesisus takistuseks. Üle 250.000 13.000 inimese osales nn tähekõnni erinevatel etappidel ja üle 2001 XNUMX kõndija osales XNUMX. aasta septembris toimunud lõpukõnnil läbi Euroopa linna Strasbourgi.
EURORANDO nädalal Strasbourgis toimus kollokvium Euroopa Parlamendis. Mitmes loengus vaadeldi kõndimist ja selle tähtsust mitmest vaatenurgast, delegaadid rääkisid kõndijate ootustest Euroopas ja nende mõjust ühtsele Euroopale. ERA üldkoosolek leppis kokku „Strasbourgi deklaratsioonis“, mis on üleskutse ühtsele Euroopale. „Kultuurne Euroopa“ on üles ehitatud piirkondlike ja rahvuslike traditsioonide, keelte, poliitiliste kultuuride ja kunstisümboolika produktiivsele mitmekesisusele ning meil on põhjust selle üle uhkust tunda.
Kuna kõndimine on osa kultuurist, on jalgrajad osa Euroopa kultuuripärandist. 2004. aasta kevadel võõrustas ERA 1. konverentsi Bechyněs, Tšehhis, et käsitleda edasi olulist teemat „Teetähised ja rajad“. Osalejad nõustusid deklaratsiooniga, mis ütleb: „Viimase saja aasta jooksul on tähistatud jalutusradadest saanud Euroopa maastiku lahutamatu ja laialdaselt tunnustatud osa. Nad aitavad olulisel määral kaasa looduskeskkonna kaitsmisele ja mõistmisele, meie teadmistele ajaloolistest paikadest ning meie ühisest Euroopa ajaloost ja pärandist kõige laiemas mõttes."
. käimisklubid Euroopas on neil oluline sotsiaalne ja koostööfunktsioon, kuna nad oma kümnete tuhandete vabatahtlike teemärkidega tagavad, et kõndijad leiavad õiged marsruudid ega eksiks. Üle 100 aasta on käimisklubid vabatahtlikult hoolitsenud radade, looduskaitse ja kultuuri eest.
Et anda kõigile neile ideedele rahaline tagatis, ERA Sihtasutus Loodi 2004.
Samal aastal toimus esimene „naabritega jalutamine“ üritus Prantsusmaa-Hispaania piiril. Selle sündmuse puhul rõhutas ERA taas Euroopa mõõtude järgi kõndimise tähtsust ja koondasSõpruse harta"Mõned olulisemad punktid:
- väärtustame väga rahumeelset kooselu dialoogi ja Euroopa eri rahvaste kuulamise kaudu
- kohustuvad hoolitsema meie piirkonna keskkonna, looduse ja kultuuripärandi eest.
- tänada isiklike sõprussuhete eest, mis on tekkinud läbi räiguse, suurendades seeläbi Euroopa solidaarsust.
Aastal 2006, EURORANDO 2006 toimus 2.-10. septembril 2006. Budweis (České Budějovice, CZ) kogunes enam kui 4.000 jalutajat 16 Euroopa riigist, et nautida rikkalikku jalutuskäikude, arutelude, loengute ja vaatamisväärsustega tutvumise programmi. Lõpetuseks soov korraldada üleeuroopaline käimisliikumine EURORANDO iga viie aasta tagant. Seetõttu toimusid järgmised EURORANDOd 2011. aastal Andaluusias (E), 2016. aastal Skånes (S) ja hoolimata Covidi piirangutest ka Sibius (RO). ) 2021. aastal.
Soov tagada radadel liikujatele kõrgeim kvaliteet, Euroopa märgis „Juhtiv kvaliteedirada - Euroopa parim“ (LQT-BE) alustas oma tegevust alates 2012. aastast. Tänapäeval on üle Euroopa 21 sertifikaati min. 50 km.
Kaks uut projekti LQT-BE, päevane jalutuskäik ja LQT-BE piirkond on pilootprojekti faasis. Rohkem infot saab siit: lqt-be.org.
2013. aastal oli aeg põhiseadust oma eesmärgipärasemaks muuta, lepiti kokku mõningates elulistes muudatustes. Eelkõige ei olnud jalgtee ja kõndimise komisjoni tegevus pikka aega kasulik. Temaatilised töörühmad moodustati aga 4 aastat hiljem, et nende tulemustega üldkoosolekul tegeleda. See oli ka presiidiumi kavatsus kaasata noorsootöö ja sport.
Valitsusväliste organisatsioonide vaatlejastaatus Euroopa Nõukogus oli kadunud. Kuid 2021. aastal jõudis taotluste uuendamiseni. Kultuurirajad või Euroopa kultuuripäevad oli koht, kus ERA sobiks Euroopa Nõukogu vaatluspositsiooniga.
2018. aastast alustas ERA koostööd Euroopa Noortehotelliliitude Föderatsioon (EUFED).
„Juurdepääs loodusele“ toetas ERA tööd ja koostööd Euroopa maastikukonventsioon.
Uus koostöö ettevõttega Euroopa alpinismiühenduste liit (EUMA) laiendas võimalusi Euroopa Liidus nähtavaks saada.
Lugege Rolf Eberti E-teede täielikku ajalugu (saksa keeles):
Siin on ülaltoodud dokumendi tõlgitud kokkuvõte:
Eessõna
Selle ajakava eesmärk on dokumenteerida Euroopa Ramblerite assotsiatsiooni (ERA) radade komisjoni ajalugu. Seekordseks tagasivaateks on ERA asutamise 50. aastapäev. Teedekomisjon loodi koos ERA-ga 1969. aastal ja saadeti pärast 2013-aastast eksisteerimist 44. aastal laiali. See ajakava põhineb saadaolevatel dokumentidel, nagu protokollid, kontseptsioonid, ringkirjad, kutsed ja palju muud, mis on arhiveeritud ERA Praha kontoris. Saksa Ramblerite Liidu (DWV) lisadokumendid on saadaval Kasselis. Lisati ka selliste isikute nagu Ursula Bluthardt panused ja Frank Schlinzigi pärandi dokumendid.
Peamised sündmused ja ajaskaala
1969
- 19./20. oktoober 1968: Saksamaa, Prantsusmaa ja Šveitsi klubisid hõlmav konsultatsioon matkaraja “Basel ümber” teemal, mille tulemusena otsustati 1969. aastal korraldada konverents “pidevate matkaradade” teemal.
- 19 oktoober 1969: Esindajad avaldavad kavatsust asutada Euroopa Ramblerite assotsiatsioon. Koosolek Schwäbisch Albvereinsi Nägelehehausis Raichbergis otsustab üksmeelselt sellise ühingu asutada. Valimiste tulemuseks on Georg Fahrbach (president), Paul Schäublin (asepresident) ja Alain Chevalier/B. Woimant (asepresident).
1970
- 28 jaanuar 1970: President Fahrbach teavitab liikmesklubisid uute liikmete värbamise tegevustest. Uute liikmete hulka kuuluvad Comite National des Sentiers de Grande Randonnee, Ministre du Tourisme Luxembourg, Eifelverein ja Saarwaldverein.
- 17./18. oktoober 1970: ERA esimene korraline üldkoosolek Langenbruckis, Põhja-Šveitsi Juras. Radade komisjoni esimene koosolek W. Zeugini juhtimisel.
1971-1975
- 2 mai 1970: Pathways Commissioni ja ERA Presiidiumi erakorraline koosolek Stuttgardis president Fahrbachi juhtimisel, kus kehtestatakse juhised edasiseks tööks.
- 16 juuli 1972: Pikamaamatkaradade E1 ja E5 avalik avamine Konstanzis.
- 24 juuni 1973: E3 pikamaaraja avamine Atlandi ookeani rannikult läbi Prantsusmaa, Belgia, Luksemburgi ja Saksamaa kuni Böömi metsani.
- 21 juuni 1975: E4 ja E6 radade avamine matkakohtumisel Mariazellis/Seewiesenis.
1976-1980
- 12 veebruar 1976: Asutajapresident dr Georg Fahrbachi surm.
- 20 veebruar 1976: Kohtumine Freiburgis, et austada dr Fahrbachi ja arutada käimasolevaid projekte.
- 18 juuni 1976: Radade komisjoni koosolek Comos/Ülem-Itaalias, kus arutati kaugradade jätkamist.
- 26.–27. september 1980: Kohtumine Luksemburgis, väljakutsete arutamine ja E-teede tulevaste laienduste kavandamine.
1981-1985
- 25 märts 1981: Canterburys toimuva kohtumise ettevalmistamine, käsitledes olemasolevate radade lõpetamist ja hooldamist.
- 25 september 1981: Kohtumine Canterburys, tulevaste laienemiste ja uute e-teede arutamine.
- 23 aprill 1983: Kohtume Stuttgardis, arutame E4 jätkamist Ungaris ja planeerime uut E7 marsruuti.
- Juuni 1984: Sessioon Reutlingenis (Saksamaa), kus külalised Ungarist ja Kreekast arutasid E-teede laiendamist.
Väljakutsed ja probleemid
- Kooskõlastamine mitme riigi ja organisatsiooniga, et tagada radade järjepidev märgistamine ja hooldamine.
- Vandalismi ja rajamärgiste varguse käsitlemine.
- Jooksvatele radade hooldusele ja uutele projektidele rahalise ja logistilise toe tagamine.
Panused ja saavutused
- Mitmete suuremate pikamaamatkaradade edukas rajamine ja tähistamine üle Euroopa.
- Piiriülese koostöö ja kultuurivahetuse edendamine läbi matkamise.
- Radade märgistamise ja hooldamise tavade standardimine.
Järeldus
Radade komisjoni töö on oluliselt mõjutanud ühtse ja hästi hooldatud kaugmatkaradade võrgustiku arendamist üle Euroopa, soodustades rahvusvahelist koostööd ja kultuurivahetust matkajate vahel.