Auhind, mis tõstab esile keskkonnakaitse ja jätkusuutlikkuse saavutusi.
Euroopa Ramblerite Assotsiatsioon kuulutas 27 ERA üldkoosolekul Saksamaal Schöneckis välja oma neljanda iga-aastase ECO auhinna võitjad.
1. auhind: Mägironimisklubi Jelenak, Pancevo (Serbia) aktsiooni “Deliblato Sands” eest.
II preemia: Office Régional du Tourisme Région Mullerthal, Echternach (Luksemburg) aktsiooni „Sinu mets – minu mets!” eest.
Eriauhind: Kölner Eifelverein, Köln (Saksamaa) jõupingutuste eest edendada ühistranspordi kasutamist oma jalutusradade kasutamisel.
1. auhind: alpinismiklubi Jelenak, Pancevo (Serbia)
Radade märgistus Deliblato Sandsis ja Cardakis
Deliblato Sandsi piirkond /Deliblatska Pescara on maailma mastaabis oluline looduskaitseala. See laiaulatuslik ja ainulaadne Euroopa loodusnähtus tõmbab paljude loodusesõprade ja jalutamissõprade tähelepanu mitte ainult Deliblato Sandsi lähistel, vaid kogu piirkonnast, hoolimata sellest, et tegemist pole mitte mäe, vaid liivase maastikuga.
2009. aasta lõpuks pöördusid alpinismiklubi “Jelenak” liikmed Pancevost pärit metsatalu “Banat” peadirektori poole eripalvega radade tähistamiseks. Idee oli muuta rajad külastajatele kättesaadavaks ja turvaliseks, et nad saaksid Deliblato Sandsi piirkonnas jalutada ja loodust nautida. Nende taotlus võeti vastu ja varsti algas radade märgistamine.
Radade märgistamise projekt oli külastajatele ainulaadne võimalus. See oli esimene kord, kui Deliblato Sandsi looduskaitseala avalikkusele avatud oli. Tähistatud rajad võimaldasid ränduritel omal käel jalutuskäike teha ning nautida ja tutvuda paljude looduslike harulduste, taime- ja loomaliikide ning selle geomorfoloogiliste vormide ja stepialadega jne.
Projekt jagunes neljaks etapiks.
Raja esimene etapp – märgistamine hõlmas 1. aastal raja 2009 märgistamist. Vabatahtlikke oli palju, nende hulgas oli üks Rootsi diplomaat ja tema abikaasa Jamaicalt. 2010. aastal koos Raja 1 märgistamisega, mille jaoks mägironimisklubi “Jelenak” kasutas oma vahendeid, taotles “Jelenak” provintsi noorte- ja spordisekretariaadist Cardak radade märgistamise ja varustamise projekti. Provintsi sekretariaat oli kinnitanud vajalikud vahendid, mis võimaldasid alustatud tegevust jätkata.
2011. aastal algas radade märgistamise teine etapp Trail 2-ga. Samuti oli siinkohal Cardaki keskosas paigutatud suur stend, millel oli kõigi tähistatud radade kaardid.
Kolmas etapp: Üks suuremaid probleeme oli see, et paljudes piirkondades olid rajad rohtu kasvanud, mistõttu tuli need puhastada ja muru maha lõigata. Sellest probleemist tingituna korraldati arvukalt vabatahtlikke aktsioone, mille eesmärgiks oli täielikult suletud radadega okkaliste põõsaste lõikamine. Nendel talgutel osales umbes 100 alpinismiklubi “Jelenak” liiget. See vaevarikas töö radade puhastamisel, sageli kõrgel temperatuuril, mis on tavaline Deliblato Sandsis, kestis mitu nädalat.
Selle projekti neljandat etappi kiirendati ja see hõlmas radade 3, 4 ja 5 märgistamist. Radade märgistamine valmis Pancevo linna ja Kovini valla abiga.
Infotabelid paigaldati tähistatud radade äärde. Need näitavad radadel olevaid märgistuspunkte (praeguse asukoha näitamiseks) ja on täidetud ka ökoloogilise teabega (metsa, vee, tulekahjude kohta). Need teabetabelid näitavad ka kronoloogilist lugu Deliblato Sandsi kohta aastast 1813 kuni tänapäevani.
Paigaldatud oli ka suur Vrela jõe allikat näitav stend ning matkaradade äärde pingid ja lauad, mis olid puhkepaigaks.
Kõik stendide, suunaviitade, postide märgistamiseks kasutatud materjalid olid valmistatud keskkonnasõbralikest materjalidest ja puidust.
Pärast rajamärgistustööde lõpetamist avaldati ökoturismi kaart, millel on märgitud tähistatud rajad.
2. auhind: Office Régional du Tourisme Région Mullerthal, Echternach (Luksemburg)
Sensitiivsuse aktsioon „Däi Bësch – mä Bësch!“ (Sinu mets – minu mets!)
Ida-Luksemburgis asuv Mullerthali piirkond on suurepärane jalutuskäik suurejooneliste kaljumaastikega. 112 km pikkune Mullerthali rada (alates 2014. aastast on juhtiv kvaliteetrada – Euroopa parim) ja kohalike radade võrgustik meelitavad palju külastajaid pikemateks jalutuskäikudeks või lühemateks jalutuskäikudeks piki piirkonda levivaid kohti. Selle maastiku laialdane kasutamine külaliste või kohalike elanike poolt teatud punktides toob kaasa mitmesuguste probleemide sagenemise: jalutajad lahkuvad tähistatud radadelt ja häirivad tundlikku loomastikku või tekitavad erosiooni või kahjustavad infrastruktuuri. Kaitstavaid taimi korjatakse ja müra või lahti lastud koerad häirivad metsloomi. Suur probleem on tasuta metsas telkimine ja ennekõike maha jäetud prügi.
Piirkondlik töörühm "Mets ja turism" hindas võimalusi ja vahendeid selle probleemi lahendamiseks. Metsakülastajatele suunatud teadlikkuse tõstmise meetmed tundusid olevat vajalikud. Külastajate tähelepanu tuleks juhtida jalutusradade äärde neljakeelsete (saksa, prantsuse, hollandi ja inglise) siltide, vastuvõtustruktuuride ja orienteerumistahvlite paigutamisega.
Saavutatud on järgmised meetmed:
Positiivse lähenemise loomiseks töötati välja piktogrammid ja käitumisreeglid kõndijatele. Enamasti on loodusega leebe suhte reeglid sõnastatud keeldudena, mida lugejad seostavad sageli alateadlikult negatiivsete emotsioonidega. Uued väljatöötatud käitumisreeglid püüavad neid soovimatuid ja reaktsioonilisi reaktsioone vältida. Nad apelleerivad raja kasutajate koostöövalmidusele, mõistmisele ja isiklikule vastutusele.
Käitumisreeglit ja piktogramme toetavad pildid metsas prügi korjamast lastest. Kasutades pildistamisel koolilapsi, kaasati neid ja tõusis nende teadlikkus.
Aktsioon "Däi Bësch – mä Bësch!" on pikaajaline projekt, mida saab edukalt ellu viia suhteliselt väikese rahalise pingutusega. See on uuenduslik ja seda saavad (ja peaksid) üle võtma ka teised piirkonnad.
Eriauhind: Kölner Eifelverein, Köln (Saksamaa) Partnerlus ühistranspordiettevõttega / Ühistranspordi kasutamise intensiivistamine Kölner Eifelverein eV, mis asutati 1888. aastal, on Kölni linna sõltumatu kõnniklubi. Ta on Saksa kõndimisühingu liige. Enamik selle liikmetest on Kölni kodanikud. Sellel on rohkem kui 800 liiget – viimase kahe aasta jooksul on see oluliselt kasvanud. Tegevuse algusest peale oli fookuses ühistranspordi kasutamine. Paljud jalutuskäigud said alguse linnast, teistesse alguspunktidesse jõuti rongiga ja hiljem ka bussiga. Kölner Eifelverein rajas 1950. aastatel edukalt linnade puhkealadel jalutajatele parklad ja hakkas pakkuma ringjalutusmarsruute. Samas tekkis põhikonflikt, kuna traditsioonilised matkajuhid ei lubanud oma giidiga ekskursioonidel osaleda ka autoga jalutuskäikude alguspunktidesse tulijatel. Ühistranspordi kasutamine muutus viimastel aastakümnetel peaaegu automaatselt domineerivaks liikumisvahendiks jalgsimatkade alguspunktidesse jõudmiseks. Seda toetasid ka klubi kõnnijuhid. Tänapäeval jõuavad peaaegu 100% giidiga ekskursioonil osalejatest kohtumispaikadesse – need on kohad, kust käimisrühmad lähevad ühiselt oma jalutuskäigu alguspunkti – ehk alguspunktid – need on punktid, kuhu jalutajad edasi lähevad. omad jalutuskäiku alustama – ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi. Aastatel 2011-2013 ellu viidud projekt arenes välja klubi põhikirjas seatud eesmärkidest. Tulenevalt transpordivõrgust, selle tihedusest, erinevate ühistranspordiettevõtete transporditeenuste hindadest ja peamiste asjaosaliste seatud eesmärkidest pakkuda keskkonnasõbralikke pakette, kaotas individuaalne autoliiklus üha enam oma atraktiivsust. Üksikud reisid jalutuskäikude alguspunktidesse ja tagasi osutusid ebamugavaks ja kulukaks. Tänu tihedale koostööle ühistranspordisüsteemi esindajatega õnnestus ellu viia ressursse säästvat ja vähese negatiivse keskkonnamõjuga jalgsi poliitikat arvestades ühistranspordi kasutamist. Selle jaoks olid abiks Kölner Verkehrsbetriebe (KVB), mis on osa Verkehrsverbund Rhein-Siegist (VRS), mis ühendab piirkonna 29 ühistranspordiettevõtet. Seeläbi toimus ühistranspordi pakkumistes jalgsiplaanide orientatsiooni tugevdamine. Lisaks on võimalik saada ühistranspordiettevõtte toetust klubitegevusele, näiteks levitades kõndimisplaanis üksikasjalikku liiklusteavet, et teavitada liikmeid ühistranspordiettevõtete teenuste kasutamisest.